Kuidas tööturul silma paista?
Hei, mina olen Kalju.
Sisenesin hiljuti uuesti tööturule. Selles postituses annan Sulle oma kogemuse põhjal mõned praktilised nõuanded, kuidas silma paista, jätta hea mulje ja jõuda intervjuuni ning sealt edasi ka unistuste töökohani ning seda kõike sõltumata erivajadusest. Tööle kandideerimine on sisuliselt enese müügi oskus.
Tööotsimine võib tunduda hirmutav, eriti kui oled alles alustamas ega saa oma CV-sse veel uhkeid tiitleid või aastatepikkust kogemust kirja panna. Lisaks võib ebakindlust tekitada ka suhtumine erivajadusse. Kuid siin on hea uudis: tööandjad ei otsi ainult kogemust, vaid ka õige suhtumisega inimesi, kes tahavad õppida, areneda ja panustada.
🧠 1. Mõista, mida tööandja tegelikult otsib
Enne kandideerimist uuri töökuulutust ja tööandjat:
- Millised on nende väärtused?
- Mida nad töötajas otsivad?
- Kuidas saad sina neid aidata?
💡 Kui suudad oma CV ja motivatsioonikirja kohandada tööandja ootustele, paistad juba paremini silma – isegi ilma suure kogemustepagasita.
💡 Ideaalset töökuulutust/pakkumist erivajadusega inimesele ei ole olemas! Püüa hinnata oma tervisliku seisundit adekvaatselt, kuid ära jäta kandideerimata, sest tekkis küsimus „Äkki ma ei saa hakkama?“ Kui oled valmis panustama ja pingutama, tuleb ka tööandja töökeskkonna kohandamise suhtes kindlasti vastu
📄 2. Ehita üles CV, mis näitab sind parimas valguses
Kui kogemust on vähe, tee oma tugevused nähtavaks:
- Too välja kooliprojektid, praktikad, suvetööd, vabatahtlik tegevus.
- Kirjelda oskusi, mitte ainult töökohti. Näiteks:
- „Kogemused meeskonnatöös kooli ettevõtlusprojektides“
- „Sain klienditeendinduskogemust arendada festivalil vabatahtlikuna“
🎯 Lisa ka rubriik „Tugevused“ või „Oskused“:
- Digioskused (nt Word, Excel, Canva, ChatGPT jt)
- Keeleoskus
- Õppimisvalmidus
- Juhtimisõigus (kui on)
💡 Võimalusel ei tasu CV-sse oma erivajadust sisse kirjutada. See võib põhjustada eelarvamusi ning sind hakatakse hindama kui „invaliidi“, mitte spetsialisti. Kui pead siiski vajalikuks oma eripäradest natuke rääkida, siis võid seda teha näiteks motivatsioonikirjas. (tööandja on Sinu oskused CV-s ära hinnanud ning erivajaduse olemasolu ei tekita nii suurt vapustust.)
✍️ 3. Kirjuta siiras ja asjalik motivatsioonikiri
Kui CV on pilt, siis motivatsioonikiri on lugu.
Kirjelda, miks sa tahad just seda tööd, mida oled valmis õppima, ja kuidas saad väärtust tuua ka algajana.
🧾 Näide:
“Kuigi mul ei ole veel otsest kogemust andmesisestuses, olen kooliõpingute jooksul harjunud täpsust ja keskendumist nõudvate ülesannetega. Mind huvitab kontoritöö ning soovin alustada just ettevõttes, kus väärtustatakse arengut ja meeskonnatööd.”
🧑💻 4. Hoolitse oma digitaalsee kuvandi eest (Facebook, Instagram, LinkedIn)
Tänapäeva tööandjad Googeldavad kandidaate. Miks mitte jätta endast hea jälg?
✅ Googelda oma nime
✅ Tee endale LinkedIn profiil
✅ Kui sul on huvitavaid projekte, lisa need sinna (nt portfoolio, video, koolitöö, disain jms).
✅ Kontrolli, et su sotsiaalmeedia ei töötaks su vastu.
💬 5. Valmistu intervjuuks ja tee ennast meeldejäävaks (võimalusel mine kohale)
Kui saad kutse intervjuule, oled juba sammukese lähemal. Nüüd näita, kes sa oled:
- Ole täpne, viisakas ja uudishimulik.
- Harjuta vastuseid küsimustele nagu “Räägi endast” või “Miks sa tahad siin töötada?”
- Küsi ise küsimusi – see näitab, et sa tõesti tunned huvi.
- Vestlusel too välja midagi, milles oled teistest peajagu üle. See paneb sind tavainimesega võrreldes võrdsemale positsioonile ning aitab välistada seda, et erivajaduse tõttu konkurentsist välja jääd.
📢 Tähtis: Sa ei pea kõike oskama – aga sa pead suutma näidata, et oled valmis õppima.
⏳ 6. Mis siis, kui kohe ei õnnestu?
Ära võta eitavat vastust isiklikult. Tööotsing on protsess.
Vahepeal:
- Tee tasuta veebikursusi (nt Coursera, Udemy, YouTube)
- Ole aktiivne vabatahtlikuna
- Küsi tagasisidet, kui sind ei valitud – see aitab sul kasvada
Iga katse annab kogemust – isegi see, mis ebaõnnestub.